CIA luureametnikele tehtav test.

CIA luureametnikele tehtav uskumuste ja avatud mõtlemist arendav test.

See CIA luureametnikele tehtav TEST aitab mõista, kui avatud või kui piiratud nad on oma uskumuste suhtes.

Just uskumused on need, mis seavad piire, aga neist alateadlikest eelarvamustest on võimalik teadlikult mööda saada.

Tee oma uskumuste kohta nimekiri ja kaalu neid 7 seitset strateegiat, mida CIA kasutab, et õpetada oma luurajaid avatumalt mõtlema:

  1. Tunne ära oma uskumused ja tunnista endale, et need on seotud eelarvamustega.
  2. Saa vilunuks erinevate alternatiivsete seisukohtade väljatöötamisel.
  3. Ära eelda, et teine inimene mõtleb või käitub nagu Sina.
  4. Kujuta ette, et see mida Sa praegu usud on vale ja seejärel arenda välja uus stsenaarium kuidas see võib tõsi olla.  See aitab näha piiranguid Sinu enda uskumustes.
  5. Proovi käituda vastavalt teise inimese uskumustele.
  6. Mängi „kuradi“ advokaati lähtudes vähemuse seisukohast. See aitab näha, kuidas alternatiivsed eeldused muudavad maailma teistsuguseks.
  7. Suhtele erineva uskumuste ja taustaga inimestega.

Luuretegevus on seotud nii usuliste kui ka poliitiliste uskumustega, seetõttu on avatud mõtlemine ja suhtumine eriti oluline. Mõtle nüüd korraks enda peale – mis juhtub Sinu arusaamadega, kui kõik Sinu senised usulised või poliitilised vaated osutuksid valeks… see tooks kaasa suuri muutusi…

Oo põnev ja selliseid suuri muutusi me ju ootamegi, selliseid, mis raputaks meie vaimseid arusaamu ja paneks meid teistmoodi käituma, et saada lõppude lõpuks seda, mis oleme väga oodanud.

 

Muutused toimuvadki inimeste eludes just siis, kui muutub arusaamine TÕEST.  Senised arusaamad ja uskumused muutuvad ning tänu nendele muutub ka inimeste harjumuspärane käitumine. Kui põhiväärtused jäävad samaks, siis jääb ka käitumine samaks.

Meie uskumused moonutavad seda, kuidas me maailma oma ümber mõistame ja neid eelarvamusi teadvustades võime me saada paremateks mõtlejateks, paremateks luurajateks jne.

 

Tõde on, et meie aju suudab aktsepteerida ühte tõde korraga ja eeldab automaatselt, et seni kehtinud on vale.

Inimese ajule ei meeldi ebaselgus, kognitiivne seisund, ebakindlus eelarvamustest ja nagu  California Ülikooli aju kaardistamise keskuse teadlased avastasid,  siis seda reguleerivad samad otsmikusagara ja kiirgussagara piirkonnad ajus, mis on seotud niinimetatud „ahaa“ valgustuse kogemustega. Kui Vähendame oma otsmikusagara aktiivsust, siis väheneb meie kindlustunne. Nii on ajul tegelikult lihtsam uskumusi muutvate tegevustega tegeleda. Kuid kui ajutegevus taastub pärast kogemust normaalseks, taastab see ka kindlustunde, aga siis juba uute uskumuste suhtes.

Tegelikult on meie teadmiste, uskumuste ja tegelikkuse vahel suur lõhe. Aga hea uudis on see, et igapäevaseks eluks ei vaja meie aju absoluutset tõestust, et toimida ja aidata meid igapäeva elus ja töödes. Seda peame me meeles pidama, kuid muutuste saamiseks peame omaks võtma avatud mõtlemise ja suhtumise justnimelt enda uskumustesse.

Jääb veel viimane küsimus: Kuidas see kõik aitab Sind Sinu tahmise, soovi või unistuse teoks teha?

Kui otsmikusagara aktiivsus väheneb, siis katkevad vanad uskumused kuna siis anname oma teadliku kontrolli üle aju intuitiivsematele protsessidele. Moodustuvad uued närviühendused, mis omakorda tekitavad uusi ideid ja uskumusi. Uued uskumused muudavad ajutegevust ja aitavad meil mõista reaalsust radikaalselt erineval viisil, kui siiani.

Esita enda uskumustele väljakutse, sest uued uskumused, mida te loote, loovad rohkem sisemist rahu, et oma tahtmised, eesmärgid ning soovid saavutada.

 

Viited:

R.Heuer Psychology of intelligence analysis

Seidel EM, Pfabigan DM, Hahn A, Sladky R, Grahl A, Paul K, Kraus C, Küblböck M, Kranz GS, Hummer A, Lanzenberger R, Windischberger C, Lamm C. Uncertainty during pain anticipation: the adaptive value of preparatory processes. Hum Brain Mapp. 2015;36(2):744-55.

 

Smith DF. Functional salutogenic mechanisms of the brain. Perspect

 

Biol Med. 2002;45(3):319-28. 18 Tsujii T, Masuda S, Akiyama T, Watanabe S. The role of inferior frontaal cortex in belief-bias reasoning: an rTMS study. Neuropsychologia. 2010;48(7):2005-8.

Leave a Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga